VENELASED JA MEIE | Olev Remsu: igasugune eesti keele õpe peab olema raudselt vabatahtlik

Praegu aetakse kaht asja kõrvuti – tahetakse panna meie venelased eesti keelt rääkima, teiseks soovitakse võtta hallipassiinimestelt ära hääleõigus kohalikel valimistel. Parem käsi ei tea, mida vasak teeb. Ühelt poolt püüame venelasi endale lähemale tõmmata, teiselt poolt surume eemale. See on ju võimatu. Ega meid tõuka tagant väiklane arveteõiendamine? Jah, ida poolt on meile tehtud mitu aastasada aina kurja ja kurja, ent kättemaksupoks ei vii kuhugi, haavab kõige rohkem nõrgemat. Revanš on luul.

Vene küsimus on meile eksistentsiaalse tähtsusega, ent meil puudub kaval ja peen strateegia selle lahendamiseks. Meie kurss sarnaneb mõneti sooviga see suurrahvus ümber rahvastada. Vähemalt Eestimaal. Me kipume andma voli tunnetele, nende lahvatamine ja demonstreerimine toob hääli valimistel. Mida rohkem kunagist ülekohut ja praegu õhus rippuvat ohtu idast meenutad, seda enam võidad kohti riigikogus ja volikogudes.

Kahju. Oleks vaja rohkem kriitilist mõtlemist ja eneseanalüüsi. Vene küsimusest võib oleneda meie püsimajäämine nii riigi kui ka rahvusena. Ka see, kas meist peetakse lugu läänes ja idas, põhjas ja lõunas. Asjaolu, et Putin ja Hitler on võrdsed kurjategijad, ei anna meile õigust kitsendada meie venelaste inimõigusi.