JUHTKIRI | Riigi sõnum rahvale: teilt varastati vaid ligi 40 000 eurot, kahe aasta palk? Tühiasi!

Allahile tasub loota küll, kuid kaamel seo ise kinni, ütleb idamaine vanasõna. Kehtib üha rohkem ka Eestis: juba mullu märtsi algul jaotas riigi peaprokurör süüteod rohkem ja vähem prioriteetseteks ning kehtestas korra, et kui näiteks varguse korral jääb kahju alla 40 000 euro, lõpetatakse menetlus kahe kuu jooksul, kui (uurija arvates) puudub teo lahendamiseks perspektiiv või päti otsimine pole otstarbekas. Ka politsei on uut direktiivi usinalt täitma asunud: kui hoovist kaob muruniitja, parklast lukustatud jalgratas või maja eest odavam ja vanem autogi, ei pea suurt midagi tegema.

Ei aita seegi, kui asjaga ise tegeled. Kastiratta omanikult Haroldilt varastati mullu oktoobris tema üle 3000 euro maksev lukustatud sõiduriist kinnisest maa-alusest parklast. Politsei edusamme ootamata hakkas Harold asja ise uurima. Sai valvekaamera kaadrid kolmest vargast, teada täpse vargusaja ning poole tunniga ka ühe varga täisnime ja elukoha. Ja tulemus? Pärast suuremat meediakära võttis politsei kuu aega hiljem vargad lõpuks kinni, kuid ratast Harold tagasi ei saanudki.

Ida-Harju politseijaoskonna juht Roger Kumm seletas juba tollal Õhtulehele, et politsei põhifookuses on lähisuhtevägivald, alaealiste seksuaalne väärkohtlemine, organiseeritud narkokuriteod ja küberkuriteod. Pealegi oli sellekski ajaks uurijate arv vähenenud (loe: kokku hoitud) võrreldes 2020. aastaga 40 võrra, ülesandeid aga rohkem kui kunagi varem.