SURVE NOORTELE KARSKLASTELE | „Langesin mõnitamise ohvriks.“ – „Minu ja teiste vahel oleks nagu veelahe.“ – „Oluline sotsiaalne kapital jääb saamata.“

Kui mõtleme noortele ja nende tegevustele, tulevad silme ette peod, baarid ja festivalid, kus alkohol käib hea tujuga kaasas. Aja veetmine tähendabki paljude jaoks seda, et minnakse välja ja juuakse. Kuid mitte kõigi jaoks – aina enam leidub noori, kes on erinevatel põhjustel alkoholi tarbimise lõpetanud või pole sellega isegi kunagi alustanud. Kas neile ikka on ühiskonnaelus kohta?

Jätsin alkoholi joomise maha 18-aastaselt. Õigem oleks küll öelda, et alkoholi proovimise, sest mulle pole see kunagi eriti meeldinud. Olen elu jooksul vist kergelt purjus olnud ainult ühe korra ning see pearingluse tunne, mis tekkis, ei meeldinud mulle. Nooremana käisin palju pidudel ning tundus, et pean seltskonda sulandumiseks vähemalt näitama, et joon alkoholi. Reaalsuses jõin võib-olla pool purki siidrit ning ülejäänud lendas kraanikausist alla.

Minu üle on palju nalja visatud, sest tellin baaris pigem teed kui siidrit. Samuti olen tihti tundnud, et mind jäetakse mingites olukordades seltskonnast välja, sest kui plaan on minna linna jooma, ei sobitu ma seltskonda. Hiljuti, kui teised hakkasid purju jääma ning mina peolt kesköö paiku lahkuma hakkasin, ütles üks sõber mulle: „Mis mõtet on sind üldse kutsuda, kui sa niikuinii varem ära lähed?“