Tapiku Olev: „Õige mehe käes on laev nagu tark naine – ta kuuletub.“

„Üksvahe oli Peipsi peal ikka vägev laine, viskas kohe üle paadi. Aga õnneks midagi ei juhtunud, isegi merehaigeks ei jäänud.“ Sisevete festivali ainsana kogu pikkuses Vasknarvast Võrtsjärve lõunaotsa läbi teinud Tapiku Olev räägib oma muljeid. Kui Peipsi järve kõige suuremaks ohuks oli tormine vesi, siis Võrtsus varitseb oht veealuste kivimürakate – varede – kujul.

Paat paadi järel sildub Suislepa sadamas. Gaute Kivistiku laev Hilara on üks viimaseid ning selle järel popsutab veel paar paati. „Kas ma ka mahun siia vahele?“ hüüab triibulises meremehesärgis vanemaealine mees minut varem randunud paatnikele. Vastust ootamata pöörab ta laevanina kalda poole ja rammib end kahe paadi vahele, otsapidi kaldamudasse kinni.

Suislepa kai ei ole küllalt pikk, et kõiki sisevete festivalil osalevaid paate-laevukesi ära mahutada. Kai äärde pääsevad kiiremad ja nooblimad, need, kellel on 300hobujõuline mootor. Teised, kes töristavad 50 hobujõu peal, peavad leppima tagasihoidlikuma randumiskohaga ning kaldale pääsemiseks poole sääreni mudas sumpama. See käib festivaliolustiku sisse ja keegi ei nurise.