JUHTKIRI | Mõistatus nimega Kamala Harris

USA presidendivalimised on muutumas üha enam kogu maailma asjaks. Viha ja ärevus, mis meieni üle Atlandi lainetab, teeb murelikuks ka siin, Läänemere idakaldal. On ju USA üks NATO (ja meie) turvalisuse suuremaid garantiisid. Kui selline liitlane peaks oma senist käitumist olulisel määral ümber hindama, võib karta halvimat.

Läbi ajaloo on peetud Eestile kasulikumaks vabariiklasest USA presidenti, seda Venemaa ohu mõistmise tõttu. Ent viimased aastad on siin kaardid segi paisanud ja pannud panustama pigem demokraatidele.

Vabariiklase ehk nn punaste leeri esindaja Donald Trumpi väljaütlemised on olnud üsna äärmuslikud: ühel hetkel lubab ta vajadusel Moskvat pommitada, teisel aga lõpetada abiandmise Ukrainale. Ajalugu on näidanud, et selle mehe sõnad ja teod ei käi ilmtingimata kokku. Enne oma eelmist presidendiaega lausus Trump, et NATO on muutunud iganenuks ja et kaitsma peaks vaid neid, kes tasuvad oma liikmemaksu (mida Eesti on). Hilisemas retoorikas ta ses suhtes siiski leebus.