SEISUKOHT | Manona Paris: teeäärne kaubandus – kahjuks vaid möödaminnes imetleda. Miks te silte varem ei pane?

Klassikaline olukord: sõidan läbi ilusa kodumaa, kenasti 90 rauas. Järsku märkan, tee ääres on üks lahe müügiputka üles pandud. Vaevu jõuab silm seletada – lihapirukad. Ja juba ta möödas ongi. Maanteekiirusel auto liigub sekundis mitukümmend meetrit.

No aga tegelikult tahaks neid koduseid pirukaid küll maitsta. Ja juba litsub jalg pidurit. Seekord veab – keegi ei tule selja tagant, saab pidurdatud ja piisab paarikümne meetri tagasikäigul läbimisest. Noormees ärib rõõmuga viis saiakest maha. Juurde räägib, kuidas ta aitas emal tainast segada, ja pakub kõrvale kodukanade mune.

Kõik on kena, on aga vaid üks probleem: äri kulgeks märksa paremini, kui tal oleks sadakond meetrit eemal hoiatav sildike „Kodused pirukad“. Või „Murelid“. Või „Kartulid“ vms. Kui vajalik on ametkondlik kinnitus, tuleks see teha võimalikult paindlikuks ja lihtsaks. Näiteks laadida kuskile vajalikku kohta pilt ja küsimus, kas nii on liikusohutu. Pole ju vaja silti, mis tekitaks ohtliku olukorra. Kui vajaliku maa pealt ette hoiatavat silti ei ole, saabubki ohtlik moment, sest tekib kohe tung pidurdada.