ÄRA VISATA VÕI PÕSKE PISTA: mida teha keldrist leitud 20aastase moosiga?

Nii mõnigi avastab keldrinurgast aastakümneid seisnud hoidised – aga mida nendega peale hakata? Mann Häädemeestelt keedab hoolega moosi, kuid ohkab – sööjaid napib! Joosep Ahjalt ei lase aegunud hoidistel raisku minna, vaid viib need metsloomadele. Eve Järvamaalt aga jagab ülejääke tuttavatele ja kui vaja, saadab purgid komposti.

Mann Häädemeestelt pärineb perest, kus viljade korjamist ja säilitamist on ikka au sees peetud. „Nii kaua, kui mäletan, on hoidiseid tehtud. Algul koos vanemate ja vanaemaga, oma pere tekkides juba ka ise. Mulle meeldib väga hoidistada,“ räägib Mann, kes vaatab iga mahakukkunud õuna kui võimalikku lusikatäit moosi.

Samas on tema teel ka takistusi. „Leiduks vaid sööjaid,“ ohkab usin perenaine. Kõige vanem moos tema keldris on aastast 1998. Seda hoiab Mann kui rariteeti. Oma moose ja salateid kingib ta tuttavatele. Kui moos on seisnud üle aasta, saab sellest kook või kissell.