JUHTKIRI | Kuidas muuta põhiseadust?

Vaidlusel, kas põhiseadust tuleks muuta, et võtta teiste riikide kodanikelt kohalikel valimistel hääleõigus, on mitu murettekitavat nurka. Üks esimesi on viis, kuidas seda nüüd kiirkorras üritatakse teha – valitsuse ja riigikogu poolt, kes siiani kärme otsustamisega just silma paistnud pole.

Põhiseaduse üks autoreid, astrofüüsik Liia Hänni on öelnud, et hetkel on oht langeda poliitilisse populismi. Sellisele tegevusele on riigikohtu põhiseaduse järelevalve juba 2002. aastal diagnoosi pannud: „Kolleegium ei pea demokraatlikuks selliseid vahetult enne valimisi valimisreeglistikus tehtud muudatusi, mis võivad oluliselt mõjutada valimistulemusi ühe või teise poliitilise jõu kasuks.“

Pühasid lehmi demokraatlikus Eestis olla ei tohiks ning arutelu, kas üldse võiks põhiseadust muuta, ei tohiks karta. Küll aga peavad võimalikud muutused olema nii lihtsad ja üheselt arusaadavad, kui vähegi võimalik. Tõenäoliselt peaks põhiseadus ainult viitama, et hääleõiguslikkuse küsimus lahendatakse muude seadusega.