JUHTKIRI | Põhja-Tallinna raske pärand: joodi saja aasta eest ja juuakse ka praegu

Probleemid Põhja-Tallinnaga tekkisid kohe, kui 1912. aastal hakati armastatud väljasõidukoha, iidse tammiku asemele rajama laevatehast. Sada aastat hiljem on sündmuste kulg seal lõpuks tõusule pööranud, Kalamaja ja Noblessneri edulood annavad lootust ka teistele sealsetele asumitele. Aga mõnele poole Põhja-Tallinnas on jäänud probleemid, mis on sama vanad kui see linnaosa isegi.

Heitkem korraks pilk Põhja-Tallinna algusaastate murekohtadele – millised olid need tollal ja kuidas nendega siis toime tuldi? „Koplis juuakse palju, joovad kõik, naised ja mehed,“ märkis Rahvaleht 1928. aastal. „Siin elab pätt korraliku inimese kõrval,“ kirjeldab üks 1939. aasta reportaaž. Tollal leevendati probleemi (tollase ajakirjanduse hinnangul üsna tõhusalt) nii, et sealkandis oli vaid üks viinapood ja seegi kohaliku kordniku pideva tähelepanu all. Tänapäeval on Põhja-Tallinnas alkoholimüügikohti 162 ehk „edasiminek“ on märgatav. „Maja ümbrus on pudeleid täis – viinapudelid on lihtsalt rivis,“ kirjeldab üks sealne elanik Õhtulehes olukorda Tuulemaa sotsiaalmaja läheduses.

Ka Põhja-Tallinna linnaosavanem Külli Tammur nendib, et tänavatel ja parkides jäid suvel silma liigselt alkoholi tarbinud inimesed, ning ta manitseb poodnikke, et nad ei müüks alkoholi niigi joobes inimestele. Aga kas ainult sellest piisab? Ehk oleks aeg koostada poodnikele selged juhised, kuidas tajuda piiri, millal kliendile veel alkoholi müüa kannatab ja tõhustada kontrolli, kas nii ka tehakse? Ehk antakse tänapäeval alkoholimüügilubegi liiga heldekäeliselt?