SKISOFREENIA MÜÜDID | Kliiniline psühholoog: enamasti vägivallatsevad diagnoosita inimesed
Kuigi paljud arvavad, et skisofreeniaga inimesed on kuidagi vägivaldsed, moodustavad suurema osa vägivallatsejatest hoopis vaimse tervise häire diagnoosita inimesed. Müütidest, mis skisofreeniaga kaasas käivad, kuidas võib välja näha elu skisofreeniaga ning kuidas paremini mõista ja arvestada skisofreenia diagnoosiga inimest, räägib Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.
Paljudel on tänu valeinfole arusaam, et skisofreeniaga inimesed on kuidagi vägivaldsed või pahatahtlikud, kuid statistika näitab, et tegelikult enamik seda pole. Milline aga on elu skisofreeniaga päriselt, millised mured on neil inimestel, mille all kannatades nad abi otsivad?
Valdava osa vägivalla eest vastutavad meie ühiskonnas inimesed, kellel ei ole ei skisofreenia ega ka muu vaimse tervise häire diagnoosi. Skisofreeniaga inimestel on suurem oht langeda ise kuriteo ohvriks ning nende eluiga võib jääda lühemaks kui keskmiselt.