JUHTKIRI | Katri koolitused

Narvas toimuv väärib kogu Eesti tähelepanu, sest tegu on Eesti suuruselt kolmanda linnaga, mis on samas saanud äraspidiseks sümboliks riigipoolsest unarusse jätmisest. Siin justkui ei maksa pahandada, et Eesti riik muutub veidi läbipaistvaks. Et seda tuleb mõista ja siis vastavalt käituda. Narva aga oli ja on ikkagi põline Eesti linn, see ei tohiks olla mingil moel kahtluse all.

Narva üks tugevamaid „maaletoojaid“ on olnud pikaaegne Narva kolledži juht, linnast mitu sümpaatset raamatut kirjutanud ja vahepeal ka linnapea ametit pidanud Katri Raik. Temagi on öelnud, et Narvat on liiga kaua ääremaaks peetud ja see on väga vale. Nõus! Kuid see, kuidas Raiki katse Narvas uuesti võimule saada läbi kukkus, peaks tegema selgeks ühe asja nii talle kui ka ülejäänud Eestile: pole mingit eraldi Narva korda, mille puhul on võimu nimel okei vanakuradi vanaema endaga tantsu vihtuda.

Meenutagem veel kord õnnetut novembrikuist pressikonverentsi, kus Raik esines koos oma vastse koalitsioonipartneri, isegi Keskerakonna jaoks liiga tagurlikuks osutunud Mihhail Stalnuhhiniga, kes ei vaevunudki oma joont muutma, kutsudes bravuurikalt Eestit liiduvabariigiks ja muutes ürituse sujuvalt venekeelseks. Mis kõige hullem – selle viimase kiitis heaks ka Raik ise, kasutades sama keelt.