ELEKTRIAUTODE AJASTU | Veiko Lukmann: kas autode nimel tasub Mustamäe paneelmajas nuudleid süüa?

Eestis on kätte jõudnud automaksu kehtestamise koidik ja äsja lõppes 2024. aasta autoostubuum. Sellest hoolimata toodetakse maailmas autosid edasi ja eestlaste arvamus selle kohta, milliseid autosid toota, autotööstust ei mõjuta – osta saab seda, mis on.

Elektriautosid hakati tootma juba 19. sajandil. 1899. aastal ületati maagiline kiiruse piir 100 kilomeetrit tunnis – hulljulge belglane Camille Jenatsy kihutas autoga Le Jamais Contente (Alati Rahulolematu) kiireminigi ehk 105 kilomeetrit tunnis. Alati Rahulolematu oli elektriauto. Kõik varasemad olulised kiirusrekordid olid samuti sündinud elektriautodega kihutades. Oma otsa leidis Camille Jenatsy siiski jahiõnnetuse tagajärjel.

Elektriauto kiirusrekord purustati alles kolm aastat hiljem, kui Prantsuse insener Léon Serpollet saavutas oma autoga „Lihavõttemuna“ kiiruseks 120,77 kilomeetrit tunnis. See oli aga auruauto. 1904. aastal lõpetati see piinlik sündmuste jada William K. Vanderbilti poolt, kes lõpuks saavutas bensiinimootoriga autol rekordiks 148,54 kilomeetrit tunnis. Sellega oli elektriautole kui „19. sajandi tehnoloogiale“ koht kätte näidatud.