RÜÜTEL, OMA AJA KANGELANE | Mart Pukk: võib tunduda, et mis see ära ole – kaks korda Kremlis ei öelda

2001. aasta sügisel valiti Arnold Rüütel Eesti Vabariigi presidendiks. Üldiselt valitses arvamus, et „välispresidendi“ asemel sai meie kodumaa nüüd „kodupresidendi“.

Tõepoolest, Lennart Meri tiirutas palju maailmas ringi ja tegi seal muljetavaldavaid tempe, meeldejäävaim neist ilmselt see, kui ta väidetavalt tegi Valge Maja suurele gloobusele risti kohta, kus asuvad Kamtšatkal parimad lõhejõed.

Arnold Rüütlit teati kui tagasihoidlikku ja mitte eriti kõneosavat meest. Eks ta oli ka nõukaaegse kõrge partei ja riigitegelasena parasjagu segast peksnud, selleks tal võimalusi oli. Sovhoosi direktor, EPA rektor, Eesti kommunistliku partei sekretär, ministrite nõukogu esimehe esimene asetäitja, EKP keskkomitee büroo liige, ülemnõukogu presiidiumi esimehe asetäitja ja lõpuks esimees ise. Teda on autasustatud Lenini ordeniga, Rahvaste Sõpruse ordeniga, ordeniga „Austuse märk“ ja medaliga „Eesti NSV teeneline põllumajandustöötaja“. Tüüpiline tubli kommunisti elukäik.