PSEUDOKIRBUJAHT | Kati Murutar: rahvast hoitakse pseudoteemade kose all, et püsiks vaikus

Ma ei usu ammu enam midagi. Jälgin erinevaid infokanaleid, et noortega arutada, mis värk on – nemad aga skrollivad, säilitusaineid täis nämm ühes ja energia-mürgipurk teises käes, kimuvad tosoolilaadseid e-sigarette ja muteeruvad. Polegi nende peal tarvis uusi startappe algatada – piisab kui peaaju arvutiga ühendavaid mikrokiipe sisestada, et nad kontrolli alla saada.

Me ei ole tänini kindlatest allikatest kuulnud, mis põhjustas LA põlengu – kas needsamad tuhanded Ameerika kohal ja mujalgi lendavad droonimoodi tooted – või toodab taevane Temu siniuduviirust? On teated ka järjekordsest pandeemiast, justkui selleks, et rahvaarvu taas „reguleerida“.

Vanemad põlvkonnad teavad: mitte miski siin planeedil ei ole nii, nagu meile on sihilikult serveeritud. Meie tähelepanu tõmmatakse ja tuulutatakse pideva pseudoga. Igast oma päevast kulutad sa vähemalt kolmandiku pseudole: -uudised, -teooriad, -prognoosid ning iseenese tegemiste asemel pidevalt teiste eludesse sekkumine. Mis on eriti liba, sest päriselt ju mitte kellegi teise, kui iseenese elu elada ei saa.