AEG ASJU PAKKIDA? Menutu valitsuserakond ei leia kuidagi üles oma mojo’t

Poliitilisel maastikul on Eesti 200 tugev rusikas, toimetades rahvarohkelt parlamendis ning öeldes kaptenisillal sõna sekka kursi seadmisele nii riiklikul kui ka pealinna tasandil. Rohkemat annab soovida. Kurblooliselt ei lähe see kellelegi korda – erakonna reiting on absoluutses madalpunktis.

„Eesmärk on olla kevadel seitsme-kaheksa [toetus]protsendi peal,“ rääkis Eesti 200 juhtfiguur taustavestlustes möödunud sügisel. Ta andis endale aru, et selleni jõutakse nüri ja pika tööga, mille puhul on vajalik, et erakond ei teeks mingit fopaad. Ka teised Eesti parteid on oma liikmeid turgutanud raskel ajal rahustava sõnumiga, et „Tuleb tööd rühkida ja rühkida!“, kuid valijate armastust see tegelikult ei toonud.

Võib öelda, et töödistsipliin on Eesti 200s korras. Kui jätta välja endise esimehe Margus Tsahkna möödunud novembri mõttepursked ERRi veebisaates „Otse uudistemajast“, kus ta tegi sisuliselt abieluettepaneku Parempoolsetele – „Nad on liberaalid. /.../ Meie väärtused on sarnased. Me kutsusime Parempoolseid – tulge, teeme koos.“ – ja ütles, et erakonna liikmetele ei oleks Eesti 200 kadumine dramaatiline, on erakond keskendunud väljapaistmisele sisulise tööga.