KEEGI EI TEA, KÕIK KARDAVAD | Kas rohepööre paiskab Eesti kinnisvaraturu pea peale?

„See muudatus on suurem kui euroga liitumine, kuid mitte mingit selgust pole,“ pahvatab kinnisvaraekspert Peep Sooman. Ta on olnud aastakümneid üks neist spetsialistidest, kes annavad tihti ülevaateid kinnisvaraturu seisust, kuid temalgi pole selget pilti kurikuulsa poliitika hiiglaslikuks hinnatavast mõjust. Olgem ausad – praegu pole seda veel kellelgi, kuid võimalik oht on täiesti reaalne.

Aga alustame algusest. 2023. aasta detsembris jõudsid Euroopa Parlament ja liikmesriigid kokkuleppele, kuidas suurendada Euroopa elamute energiatõhusust. See on üks osa Euroopa Komisjoni paketist „Fit for 55“ ehk eesti keeles „Eesmärk 55“. See on üks peatükk juba kurikuulsaks saanud ESG-poliitikast (lühend ingliskeelsetest sõnadest environmental, social, governance), mis kaasab investorite otsustusprotsessi keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumid.

Nagu ütles hilisem kliimaministeeriumi kantsler ja tõenäoline tulevane riigisekretär Keit Kasemets juba 2022. aasta suvel ERRis avaldatud arvamusartiklis, sai Eesti eesmärgi läbirääkimistel kõik, mida soovis. Kasemets käsitles artiklis küll metsandust, heitmekaubandust ja põlevkivitööstust, kuid ei maininud sõnagagi valdkonda, mis võib peagi hakata igapäevaselt mõjutama kõiki eestlasi.