KAS USA ON FAŠISTLIK? Jens Jaanimägi: demokraatia on hapram kui kunagi varem

USA riigipea Donald Trumpi teise ametiaja algusega on avalikkuse ette naasnud jutud ideoloogiast, mille surma kuulutati juba Teise maailmasõja lõpul: fašism. Üks osapool hoiatab, et Ameerika ja koos sellega kogu läänemaailm on ohus fašismi langeda, teine peab juttu vaid taaskordseks Trumpi vastaste hüsteeriaks ja hirmutamiseks. 

Selmet kisakooriga liituda, tasub küsimusele külma peaga otsa vaadata ja püüda sellele võimalikult süstemaatiliselt vastata. Abiks on ajaloolaste loodud mudelid, mis võtavad aluseks tähelepanekud ajaloolistest toimingutest, et nende abil olevikus toimuvat analüüsida. Ehkki sotsiaalteadustes täielikku objektiivsust ei ole, aitavad sellised üsna jäigad mudelid raamistada analüüsi võrdlemisi sõltumatult. 

Üks selline mudel või raamistik on Laurence W. Britti 2003. aasta artiklis „Fascism, anyone?“ avaldatud 14 fašismi tunnust. Britt jõudis nende tunnusteni analüüsides ja kõrvutades Hitleri Saksamaa, Mussolini Itaalia, Franco Hispaania, Suharto Indoneesia ja Pinocheti Tšiili režiimidele iseloomulikke jooni. Arvestades, et artikkel avaldati pea 22 aastat tagasi, ammu enne Trumpi või tänast parempopulismi, saame pidada seda praegusest poliitilistest võitlustest puutumatuks ja sõltumatuks. Niisiis vaatame nendele 14 tunnusele otsa ja vaatame, kuidas need Ameerika tänase poliitilise olukorraga seostuvad.