Juhtkiri | Haldusreform toob tagasi ka oblastid?

Ühtpidi on muidugi tore, kui seni lõputult veninud haldusreform kas või piitsa ja prääniku meetodil kuidagi edasi liigub. Pole ju paha, kui üle 5000 elanikuga moodustuv omavalitsus saab vabatahtlikul liitumisel 100 eurot pearaha ja üle 11 000 elaniku puhul veel pool miljonit. Kergelt saadud raha puhul kerkib aga kohe küsimus, mis saab siis, kui ühinemispohmell on üle läinud ja raha ära kulutatud? Kui pole stabiilset tulubaasi, on väljavaated nutused. Võib ju kätt riigi poole sirutada, kuid viimanegi peab makstava pearaha ja lisapreemia kõigepealt kuskilt välja võluma, kas siis võetakse see millegi muu arvelt või kergitatakse makse. Ning kui mõni supervald otsustab saadud pearaha eest esimese asja vallajuhtide palka tõsta või teha suuremale vallavalitsusele korralik euroremont, siis on kohalikel elanikel juba hilja ühinemise vastu protestida.

Ei pea olema selgeltnägija, et ette näha allaneelatavate valdade ääremaastumist, kui kohalik võim koondub dominantvalla keskusse. Liidetavatest valdadest kaovad vallamajad, koolid, lasteaiad ja raamatukogud, koos nendega töökohad ja rahvas vaadaku ise, kuidas hakkama saab. Kui inimesed aga hakkavad kolima, siis mitte uue valla keskusse, vaid ikka Tallinna.