Seisukoht | Eesti on hoopis põhja Benelux?

Kui Reformierakond ristis möödunud aasta riigikogu valimiste eel Eesti uueks Põhjamaaks, tõstis president Kersti Kaljulaid sel nädalal latti veelgi ja nimetas Eestit koguni põhja Beneluxi riigiks. Reformierakond seostas nime uus Põhjamaa eelkõige majanduseduga: Eesti peab saama sama jõukaks nagu Soome. Ka Kaljulaidi pakutud põhja Beneluxi mõistest kumab läbi soov sarnaneda väga kõrge elujärjega (ja samas ka tihedalt koostööd tegevate) riikidega, nagu Luksemburg, Belgia ja Holland.

Nii uus Põhjamaa kui ka põhja Benelux kõlavad kaunilt, kuid ka uinutavalt. Nende nimede järgi oleksime juba justkui jõudnud viie rikkama Euroopa riigi hulka, kuigi Eurostati statistika näitab, et tegelikult oleme tagantpoolt kuuendad. Nagu Eesti Posti nimemuutus kauniks Omnivaks ei toonud kaasa kaugeltki paremat postiteenust, ei too Eesti teisiti nimetamine kaasa majandusedu ja seeläbi kõrgemat elatustaset.