Juhtkiri | Kirik Kadriorust lahku
Senini pole päris selge, millist koostööd Eesti Evangeelne Luterlik Kirik presidendiga loodab – küll aga mõjus kentsakana peapiiskop Urmas Viilma just selliste ootustega kohtumine Eesti riigipeaga jõulude eel pärast seda, kui esimese presidendina ametisse astumisel tänujumalateenistusest keeldunud Kersti Kaljulaid oli selge sõnaga öelnud, et riigitähtpäevadel ega kirikupühadel ei ole kirikus käimine tema jaoks siiras.
Kas (luteri) kirikul on siis õigustatud ootus, et tema roll riigielus säilib läbi aja muutumatuna, sest kõik taasiseseisvunud Eesti senised presidendid on tähtpäevade ja suursündmuste tähistamisel kirikut kaasanud? Pigem mitte – ütleb ju põhiseaduski, et riigikirikut ei ole. Milline on presidendi suhe kirikuga, jääb niisiis presidendi enda otsustada. Ometi ei tähenda see, et Eesti riigipea ei võiks vaimulikega kohtuda ja suhelda. Võib, ja peakski (ja seda Kaljulaid ka tegi), täpselt nagu paljude teiste Eesti inimestega. Küll aga pani sellisena avalikult välja öeldud sügavama koostöö soov oma edasistest kirikuskäimise plaanidest niigi üksikasjalikult teatanud presidenti asjata ebamugavasse olukorda: näiteks jõulujumalateenistusel osalemisega seaks president kahtluse alla oma põhimõttekindlust, sellest loobumine võib aga anda põhjust solvumiseks.