Juhtkiri | Inimarengu aruande kainestav sõnum

Kuidas hindame võimalusi, et eestlus ei jää mitte ainult kestma, vaid eestlaste kogukond kasvab arvult suuremakski, sai selgeks hiljemalt aasta tagasi, kui toonase IRLi esimehe Margus Tsahkna unistust kahest miljonist end eestlaseks pidavast inimesest või vähemalt Eesti majanduse heaks töötegijatest saatis imestus ja mõnel juhul ka varjamatu muie. Neid, kes igati ambitsioonikale eesmärgile kõigest hoolimata pöialt hoidsid, võiks pilve pealt alla tuua aga värske rändeajastuteemaline inimarengu aruanne, mille sõnum on selge – käed rüpes istudes saame liikuda vaid halvemuse poole, teisalt pole aktiivne rahvastiku kasvule suunatud poliitika kuskil päris ilma probleemideta.

Millised valikud on meie ees ja ka nende sammude arvatav tulemus, teame nüüd tänu inimarengu aruande koostamisel osalenud tublide teadlaste tööle. Kokku toob aruanne meie ette viis võimalikku tulevikustsenaariumi, mis arvestavad sündimuse ja sisserände suhet. Tänase olukorra jätkudes langeks Eesti rahvaarv 1,3 miljonilt selle sajandi lõpuks 800 000 inimeseni, rahvaarv pöörduks kasvule aga vaid siis, kui sündimus tõuseks taastetasemeni ning sisserännegi oleks suur ja püsiv – tööealiste arvu säilitamiseks peaks rändesaldo olema nõukogude ajale lähedases suurusjärgus. Ent selgi juhul oleksime kahe miljoni eestlase eesmärgist veel kaugel.