Tiit Kuresilma | Kuidas sai Visbys käidud ja keskaega nähtud

Suvi hakkas peale vahelduva eduga. Sai oodatud ilusat ilma. Edulooks sai see, et selle ootuse jooksul parandasin ära vana tabureti – panin talle peale uue plaadi. Plaat ei saanud päris kandiline ja oleks veel pidanud tegema paar saelõiget. Aga leidsin, et järsku on nii hoopis kunstipärasem. Sõprade küsimuse peale, et miks nii, saab siis vastata – see on selleks, et te küsiksite. Sest suurt kunsti te niikuinii ei mõika. Üks küsiski.

Siis joonistasin taburetiplaadile maleruudustiku ja tabureti alla riputasin mannergu malenditega. Olin ikka püüdnud lahendada ajalehest maleülesandeid – matt kahe käiguga, mis ju tegelikult tähendab ühe käigu ülesleidmist, sest siis on matt juba silmanähtav. Kuna mul viimasel ajal pea pooltel juhtudel jäi vastus leidmata, sai nüüd taburetile seis üles seada ja uuesti proovida. Aga suurt abi polnud. Siis tuli Mannu mõttele, et tuleks välismaale sõita. Sõitsimegi.