Katrin Pauts | Kohalikud šampanjafeministid ja Ameerika unelm seksuaalsest ahistamisest

Olen viimastel nädalatel lugenud seinast seina arvamusi, kõik puha ahistamisest. Kellegi arust tähendab isegi täistuubitud trammis daamile kuklasse hingamine seksuaalset ahistamist. Feministid nõuavad tingimuste ja küsimusteta uskumist, kahtlusaluse mehe kohest kastreerimist ja tema vääritu nime kustutamist kõikvõimalikest tiitritest, registritest ja passist. Millest jutt, Eestis on asi nii hull või? Oh ei, meie feministid räägivad ikka millestki kaugest, ohutust ja mugavast – Hollywoodi pervertidest.

Kui keegi julgeb neis Hollywoodi perverdilugudes kahelda või küsimusi esitada, on ta kaasahistaja, kes tuleb viivitamatult paariaks kuulutada. Sotsiaalselt ülitundlikud mehed on sookaaslaste käitumisest nii vapustatud, et on uppunud põhjatusse mea culpa (minu süü – ladina keeles, toim.) ookeani ja vabandavad ette ja taha iga naise ees, keda naabri Mati, ürgsed koopamehed kaugest minevikust või tulnukad kaugest tulevikust iganes on kogematagi solvanud. Nagu holokaust ja kommunistlikud kuriteod, kirjutatagu ka kollektiivne ahistamissüü automaatselt iga vastsündinu hingele. Kui oled söandanud sündida mehena, palu parem kohe vabandust!