SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT | 98. koht: Aestii – kas eestlaste esmanimetus?

Aastal 98 mainis Rooma ajaloolane Publius Cornelius Tacitus oma teoses „Germania“ germaanlastest idas elavat rahvast aestii. 

Ajaloolased ei usu, et Tacitus pidas silmas eestlasi, ja arvavad, et mainitakse Läänemere idarannikul elanud balti hõime, kelle hulgast on muuhulgas pärit leedulased. Eestimaa ja eestlaste nime päritolu on siiani raskesti jälgitav. Meie nime päritoluks on pakutud ka vanakreeka geograafi Pythease reisikirjas (u 320 eKr) mainitud, Läänemere ääres elanud ostiatoi rahva nime. Teadlased on välja pakkunud mitmeid teisigi nime päritolu variante. Ometi lubab nimekujude sarnasus ja hilisem kasutus oletada, et nimetusest aestii võisime nime oma rahvale, keelele ja maale saada küll. Igatahes läks Tacituse mainitu nimetusena käibele ja mitmed hilisemad autorid on samanimelise rahva olemasolu korranud, kust see omakorda on kinnistunud juba eestlaste nimena.