SUHETERÄGASTIK: miks invalifti ehitamine ühes kortermajas õnnestus, teises aga mitte?
Kristiina Tilk, 12. märts 2018
Möödunud aastal ilmusid Õhtulehes kahe erineva ema lood, keda ühendas üks mure – kuidas saada aasta aastalt pikkust ja kaalu viskav erivajadusega laps kodust välja ilma, et selleks oleks vaja appi paluda kedagi kolmandat või tõsta paigast ära oma selg.
“Lift valmis. Kimame ja naudime juba,” teatab Keilas elav Elke, kelle jaoks muutus elu kuu aja eest tänu annatajate ning linna omaosaluse toel valminud invalifti näol kordi kergemaks. Enam ei pea tema poeg enda lemmikuid, autosid vaid aknast jälgima. Samal ajal seisab Saaremaal elava liitpuudega tütre ema Kaja endiselt lõhkise küna ees. Vajalikku invalifti ei ole aga kuskil.