Koit Komissarov: „Kalju oli natuke tortsus, aga andis mulle pildi ära. Kuna mina nõudsin.”

„Mis piltide valdaja ma ikka olen, võtsin lihtsalt need voodi alt välja, kui taheti tema piltidest näitus teha,” muheleb teatrimees Kalju Komissarovi arhitektist vend Koit Komissarov. Sängialuse revideerimisest tõusis kasu: nüüd on Ugala teatri kammersaalis väljas kümmekond Kalju maali, nii maastikuvaateid, abstraktseid kompositsioone kui ka kerge sinise joonega sehkendatud autoportree.

„Otsisin need pildid välja, osa raamisin, osa tulid niisama, ilma raamimata,” kõneleb Koit, et sängi all hoitud pildid pole varem seintel kohta leidnud. Küll on aga hoopis teistsugune saatus tabanud üht vaikelu-laadset pilti. „See suur vaas on kuskil 45 aastat minu köögis olnud ja sellevõrra natukene tuhmunud,” viitab Koit maalile, mis kujutab kollakat anumat. „Selle ma röövisin temalt ära. Omal ajal. Ütlesin, et ma tahaksin endale mõnd värviplekki ja siis tõmbasin selle temalt ära. Kalju oli natuke tortsus, aga andis mulle pildi ära. Kuna mina nõudsin.”