Marianne Mikko | Vajame kriisikolletes rohkem naisi

Naised moodustavad poole maakera elanikkonnast, aga sõdade korral moodustavad naised tsiviilohvritest lõviosa. Just seda viimast silmas pidades võttis ÜRO selle aastatuhande alguses vastu resolutsiooni nr 1325 “Naised, rahu ja julgeolek.” Selle tähtsa poliitilise dokumendi tuum on lihtne: naine kui kannataja jutustab oma loo mitte vägivallatsenud soo esindajale, vaid pigem oma suguõele. Kriisi lahendamise seisukohalt on aga tähtis, et saame teada tõe ja et vägivald kogu tema inetuses saaks päevavalgele toodud.

Resolutsioon 1325 kutsub maailma valitsusi saatma ÜRO rahuvalvemissioonidele ja kriisikolletesse olukordi ohjama rohkem naisi. See tähendab, et riikide diplomaatide, politseinike, sõjaväelaste, haridustegelaste ja meedikute hulgas peaks oleks nii palju naisi kui võimalik. Mõistagi on sellel resolutsioonil mitmeid tahkusid, kuid ennetuse või hariduse, majanduse ja sotsiaalse aspektide kõrval on vähemalt sama tähtis jõuda tõeni, et kannatanud saaksid võimalikult valutult eluga edasi minna.