Juhtkiri | Meeleheide ja meelehea meditsiinis

Uuringud näitavad, et korruptsioon meditsiinis on visa kaduma – kui neli aastat tagasi arvas kaheksa protsenti küsitletutest, et ravijärjekorras saab end ette osta, siis vahepeal on see arv langenud kuuele protsendile. Tulnuna kultuurist, kus arstidele omast taskust lisa maksmine käis vaat et asja juurde, polegi see ehk nii halb tulemus. Kui vaid poleks juhtumeid, mis viitavad, et ka osa arste ja haiglajuhte pole aastakümnetetagusest mentaliteedist välja kasvanud, ja seda toonasega võrreldes parematest palkadest ja tõhusamast kontrollist hoolimata.

Viimati kuulsime Lääne-Tallinna keskhaigla hooldusravikliiniku juhataja ja õendusjuhi kinnipidamisest, kahtlustatuna süstemaatilises altkäemaksu võtmises patsientide lähedastelt. Kui pistise võtja tegutseb ahnusest ja teadmises, et ravijärjekorras etteotsa jõudnu jääb kiireima võimaliku abita, siis altkäemaksu pakkuja käitub enamasti põhimõttel, et kus meeleheide suurim, seal kiusatusele end või lähedast ravijärjekorras ette osta kõige raskem vastu panna. Sama kinnitab teinegi uuring, mille järgi on kaks kolmandikku arstile pääsemiseks mitteametlikku tasu maksnutest teinud seda eriarstile pääsemiseks. Võib öelda, et pika ravijärjekorraga kaasneb pea alati korruptsioonirisk. Mitte et see pistise andmist õigustaks.