Juhtkiri | Ära põleta

Kevadine kulupõletushooaeg kogub tuure, juba on viga saanud inimene, maha põlenud laut ning hävinud esimesed hektarid metsa. Igaaastased kulupõlengud on kui rahvushaigus, millest pole ka mitmekümneaastase manitsemisega suudetud jagu saada. Ometi saadi vähemalt Tallinnas olukord sajandivahetuse paiku kontrolli alla. Kui seni mattus pealinn kevadeti kuuks ajaks paksu suitsu, kui eramuomanikud põletasid lõketes puulehti, oksi ja talve jooksul kogunenud prügi, siis põletuskeeld ja sotsiaalne kontroll on olukorda oluliselt parandanud.

Maal tundub elu käivat aga omas veel alepõllunduse ajast pärit tuletegemise rütmis ning punast kukke ei väära miski. Tule vallapääsemise põhjusedki on pidevalt samad – kontrolli alt valla pääsenud kulupõletamine ja järelevalveta jäetud lõke. Võib ka muid põhjuseid olla, näiteks katkenud elektriliinist või kevadpäikeses pudelipõhjast süttinud kulu, kuid põhiline osa päästeameti väljakutsetest tuleb ikka otseselt inimkäe poolt süüdatud kahjutule tõttu. Kui kulupõletamine on üle riigi keelatud, kuid seda ignoreeritakse massiliselt, siis ei anna märku see millestki muust kui madalast seaduskuulekusest.