AKADEEMIK TARMO SOOMERE: Eesti peab otsustama, mida hakata peale sadade miljonite kliimapagulastega
Eesti elanikkond väheneb ja maad on laialt käes, kuid maailma rahvastik kasvab kiiresti. On väga tõenäoline, et juba mõnekümne aasta pärast pole kümnetel miljonitel inimestel enam kuiva pinda jalge all, ei jätku toitu või vett, või on elamiseks liiga kuum. Pole välistatud, et Eesti riigi püsimine sõltub sellest, kuidas suudame rändevoogu hallata. Valik on lihtne: kas tegutseme ennetavalt või laseme teistel enda eest otsustada.
Kliima muutub vaatamata sellele, mida me selle kohta arvame. Hea indikaator on süsihappegaas. Selle sisaldus atmosfääris on viimase miljoni aasta kõrgeim. Maa keskmine õhutemperatuur on sajakonna aasta jooksul 0,8 kraadi võrra tõusnud. Sellega kaasneb Arktika jääkatte kahanemine. Ookeani veetase kerkib juba mõnda aega 1,7 millimeetrit aastas. Jõnks käis 1990. aasta paiku, kui tõus kiirenes kahekordseks.