Dünamiidi leiutaja Alfred Nobel tahtis surra heategijana

„Surmakaupmees on surnud“ – nii pealkirjastas 1888. aastal üks Prantsuse ajaleht järelehüüde dr Alfred Nobelile. Tegelikult oli lahkunud dünamiidi ja teiste lõhkeainete leiutaja Alfredi ärimehest vend Ludvig. Kuid lehe viga avas teadlase silmad: ta langetas otsuse, et läheb ajalukku ülla inimesena.

Kui Alfred Nobel kuus aastat hiljem 63 aasta vanuses oma Itaalia villas insuldi sai ja suri, avastasid rootsi teadlase pärijad vapustusega, et testamendi lõppversioonis oli Nobel pühendanud oma tohutu varanduse – 31,5 miljonit Rootsi krooni, praeguses väärtuses umbes 250 miljonit dollarit – uue auhinna loomisele. Mees, kes – nagu Prantsuse leht kirjutas – „oli rikastunud, leides mooduseid, kuidas inimesi senisest kiiremini tappa“, otsustas haua tagant igal aastal premeerida inimkonnale kõige rohkem kasu toovaid saavutusi.