Arvutimängurid on nõus maksma virtuaalsete asjade eest tuhandeid eurosid

Tänavu veebruaris otsustas üks varakas vennike välja käia pea 50 000 eurot, et saada enda valdusesse unikaalne arvutimängupüss. See oli täpselt sama mudel, mida saavad kasutada ka ülejäänud mängijad. Ainus erinevus oli fakt, et kui tavaliselt on virtuaalsed müristajad tuhmides toonides, siis too relv sätendas kollakaspunaselt.

Päris poest ja päris asjade ostmine on eelmisel sajandil sündinud inimesele lihtne ja arusaadav – vanad kingad kuluvad ära, lähed poodi, vaatad, katsud, proovid jalga ja kui hinna-kvaliteedi suhe sobib, lähed kassasse ja ostad ära. E-pood on juba natuke keerulisem, sest katsuda ei saa ja maksminegi käib elektrooniliselt, aga lõpuks saad ikkagi kätte päris kingad, millega tänavale minna. Kuidas ja miks aga maksta reaalset raha asja eest, mida päriselt olemas polegi?