Juhtkiri | Piirilepe tuleb sajatuste saatel
Täna riigikogus arutamisele jõudva Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu peavad erakonnad lepingu puhul kindlasti vastu võtma, sest kord juba preambuliga äpardunud, kolmandat võimalust ei pruugi ajalugu ega Moskva meile enam anda. Samas nõuab poliitiline konjunktuur piirileppe kritiseerimist opositsiooni kõrval ka koalitsioonierakondadelt endilt, kelle häältega lepe riigikogus ratifitseeritakse. Kui opositsioonis oleva EKRE ja Vabaerakonna puhul on leppele vastu olemine nende erakondade tausta arvestades üsna loomulik, siis IRLi uus soov lisada viide Tartu rahule ning kahjutasunõuded Venemaale tulenevad nende soovist parandada nii erakonna reitingut kui kuuluda samal ajal ka valitsusliitu.
On selge, et meelerahul, mida idanaabriga piirilepingu sõlmimisest saaksime, on päris krõbe hind – Eesti peab loobuma meile kuulunud maa-aladest ja riskima sellega, et Venemaa võib tulevikus tõlgendada Tartu rahule viitamisest loobumist meie jaoks ebasobivalt. Kui meie kindlaks sooviks on lepingu sõlmimine, siis pole kümme aastat tagasi tehtud vea kordamine mõistlik. Liiati kui see tähendaks oluliselt jahedamaid suhteid Venemaaga ja uut määramatut ooteaega.