Seisukoht | Kes jääb süüdi?

Kui Tartu kesklinnas rohkem kui sajaga kihutanud politseibuss sõitis ülekäigurajal surnuks teed ületanud jalakäija, siis ilmselt enamiku silmis oli roolis olnud noorpolitseiniku süü ilmselge. Nentis Lõuna prefektki, et ilmselt politseibussi juht ei märganud jalakäijat. Miks aga ei märganud? Politseisse tööle asumine on oma sisemise rullnoka legaalne väljaelamise võimalus. Või ehk oli politseinik pikast vahetusest või ületundidest liialt väsinud? Või polnud ta linnas rallimiseks piisavalt osav? Sest on ju politsei enda tüüpretoorika kõigi avariide korral, et juht valis teeoludele mittesobiva sõidukiiruse.

Et selles õnnetuses võib hakata süü kalduma kokkupõrkes hukkunud jalakäija suunas, oli märgata mitmest märgist, kui politsei hakkas ühtäkki rääkima helkuritest ning sellest, et jalakäija peab enne tee ületamist veenduma selle ohutuses. Kui paljudel meist on aga kogemus kihutava politseiauto kiiruse õiges hindamises? Loogiline, et suurem vastutus on siin roolis oleval politseinikul, kes peab tagama kihutamise ohutuse. Kui aga ilmnes, et kümne aasta jooksul on õnnetustes, kus osales politseisõiduk, hukkunud üheksa inimest ning ühelgi juhul pole politseinik süüdi jäänud, siis vähemalt tõenäosusteooria järgi on surmasõitu teinud Tartu noorpolitseinikul head võimalused puhtalt pääsemiseks. Kui just asja menetlev prokurör ei nõua sama printsipiaalselt maksimumkaristust, nagu ta tegi seda Viljandi koolitulistamise puhul.