Jaan Tooming | Esmaspäevamõtisklus

Jaan Tooming, lavastaja, 21. detsember 2015

Ja ongi alanud töönädal. Oh kui palju on erinevaid elukutseid! Teadlastest käsitöölisteni, käsitöölistest arstideni, arstidest õpetajateni, õpetajatest ministriteni jne. Selles töömaailmas tahab igaüks teha midagi, mis oleks inimkonnale, oma linnale või külale kasuks. Ja on neidki, kes avastavad uut, mis annab tõuke arenguks, inimkonna arenguks. Oleme ju jõudnud astronoomias planeetide avastamiseni kosmoses, geenitehnoloogias ravime haigusi ja muusikas loome uusi teoseid, mis meid haaravad ja meile uusi elamusi annavad.

Kõik maailmas kihab, ikka rohkem otsitakse ja ka leitakse, kuigi inimkond on imelikult kahepalgeline: ühelt poolt kliima soojenemine ja looduse reostamine, teiselt poolt aina uued ja uued avastused. Ja me tõesti ei väsi ning loodame ikka, et meil on veel aega ja me ei hävita ennast enneaegselt, et me leiame tee ostsilleerivast universumist välja ja elame igavesti.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?