Sure või teepervel, kedagi ei huvita

Maanteeääres lebab verise peaga vanainimene – keha on külm, ta ei mõista, kuhu oli minemas, kus on, mis temaga juhtunud. Õnneks märkavad teda kaks möödasõitjat, kelle abiga päästetakse mehe elu.

On hämar, tuuline ja jahe esmaspäeva õhtupoolik. Kell läheneb jõudsalt viiele, kui Tanel ja Kristjan, sõidavad mööda Reola–Aardlapalu maanteed. Nad sõidavad teineteisele vastu ega tea seda seni, kuni Kristjan märkab teepervel lamavat inimkogu. Ta peatub, vaatamaks, mis on juhtunud.