Juhtkiri | Rail Balticu projekt ootab tutvustamist

Pärast riigikogu ratifitseerimisotsust on selge, et Rail Baltic tuleb – kui vahepeal ei toimu just poliitilist või majanduslikku maavärinat. Küll aga ei pruugi kindel olla seni kavandatud ehitustähtaegades, mis näevad ette juba ülejärgmisel aastal kopa maasse löömist ning 2025.aastal rongide suurtel kiirustel ja hulgakaupa vuhisemist. Kui Tallinnas ähvardab teeehitus seiskuda ühe remmelga pärast, mis siis veel rääkida 210 km pikkusest Eestit poolitavast raudteetrassist. Mõlemal juhul on vastased aktivistid ähvardanud kohtuvaidlustega ning pole põhjust kahelda, et nad selle ka teoks teevad nagu seda tehti juba Reidi tee ehitusluba kohtus vähemalt ajutiselt peatades.   

Hoopis ise aspekt on see, et keegi ei tea, milline on olukord maailmas ja transpordivallas aastal 2025 raudtee valmimisel. Võtmetähtsusega on reisijate leidmisel eelkõige piletihind, millest pole ühegi avaliku kalkulatsiooni puhul räägitud. Samuti kerkib küsimus, kuidas on raudteeprojekt seotud ülejäänud transpordiliikidega. Pärnust tunniga või Tallinnast kahega Riiga jõudmise võimalus võib panna Eesti lennureisijad Tallinna lennujaama asemel eelistama Riiat suurema sihtkohtade arvu ja odavamate piletite pärast. Ega me sellega ise õõnesta meie oma lennufirma jalgealust? Ja kui Pärnu muutub uue rongiühenduse abil Riia eeslinnaks, siis tundub valitsuse valimiseelne otsus anda Pärnu lennuväljale 20 miljonit eurot uuendustöödeks mõne loodetava tšarterlennuki vastuvõtmiseks eriti arulageda priiskamisena.