Kersti Kaljulaid | Kas provokatsioonideta 9. mai on võimalik?

9. mai on Eestis vastuoluline päev. Oli ka okupatsiooniajal, sest II maailmasõja lõppu ei saanud tähistada need, kellele see sõda sai läbi alles aastal 1991, nõukogude okupatsiooni lõppemisega. Seda valu tuli vaikselt kanda ja kantigi. Iseseisvas Eestis on eestlane sellel päeval pigem ikka taas tundnud sedasama valu, mida aastakümneid südames tunti. On kergendus, et nüüd on see valu möödas ja ebaõiglus lõppenud, aga valu ei unune. Mitte iial.

Paljudele mujalt endise Nõukogude Liidu aladelt pärit inimestele, kellele nõukogude režiim oli omaseks saanud, on 9. mai olnud ajalooliselt oluline identiteedi osa ‒ päev, mil tähistati oma riigi suurust. Nõukogude Liit mõõtis külma sõja ajal ikka ja alati oma suurust teiste vastu, mitte teistega koos ‒ nii nagu seda teeb Venemaa praegugi. 9. mai meenutas ajaloo lühikest hetke, mil vaba lääs oli teda võtnud kui võrdset või isegi tugevamat ja sellisena austanud ning tunnustanud.