VÄGIVALLAL POLE SUGU | Vägivaldse naise keel haavab sügavalt ja hoobid tabavad valusalt

Lähisuhtevägivallal on mitu nägu. Ka mees võib peres olla nii vaimse kui ka majandusliku vägivalla ohver. Kuid kui naise näägutamine ajab mehe lihtsalt närvi, siis mehe näägutamine paneb tihti naise hirmu tundma, nendib psühhoterapeut Kait Sinisalu. Samas on lahendus olemas ka sellisele suhtele, kus naine rusikatega vehib ja partnerit mõnitab. „Kui naine tunnistab, et ei suuda oma impulsse kontrollida, siis minge teraapiasse. Kui ei, siis minge lahku.“

Kurjad naised satuvad politseikroonikasse sageli. 4. märtsil 2022. aastal ründas 36aastane naine Jõhvis Nooruse tänava korteris oma abikaasat, tekitades talle kehavigastusi. 6. märtsil lõi 60aastane naine Kohtla-Järvel Kalevi tänava korteris oma elukaaslast noaga. Viru maakohus mõistis oktoobri lõpus ühe aasta ja kolmekuulise tingimisi vangistuse naisele, kes koos õega peksis mitut ohvrit, tagus üht last jalgadega ning lõi politseinikule rusikaga näkku. Viimase aja kõmulisim naisvägivaldur tõukas 22. mail Tallinnas Rahumäe rongipeatuses teise naise perroonilt alla, lõi teda näkku ning ründas hiljem rongis vanemat naist. Kas naiste vägivaldsus on suurenenud? „Minu arvates mitte, pigem on teema „Vägivaldsed naised“ üha sagedamini meediasse sattunud,“ arvab Sinisalu. „What about men?“ liikumine on jõudnud Eestisse.“

Kümnel protsendil perevägivalla juhtudel on tema sõnul vägivallatsejaks naine. „Mul on erapraksis, kus käivad ka mehed. Mitu neist on hädas naise psühholoogiliselt alandava ja solvava käitumisega. Nad on tunnistanud, et lõpuks ajab see käitumine nad nii vihaseks, et käed tõmbuvad rusikasse ja „varsti ma virutan talle, ausõna!“. Kuid erinevus meeste ja naiste vahel tuleb minu kogemuse põhjal välja sellest, et ma pole kunagi kuulnud meest ütlemas: „Mu veri tardub soontes, kui kuulen tema samme trepil.“ Seda lauset olen naistelt kuulnud paraku sadu kordi,“ nendib Sinisalu.