Lahendamatu saladus: kuhu on maetud Eestis tapetud svealaste muinaskuningas Ingvar

Svealaste kuningas Ingvar tuli 600ndatel suure sõjaväega Eestisse kättemaksuretkele, kuid hoolikalt ette valmistatud sõjakäik (Ingvar tulnud koguni 30 laevaga) lõppes õnnetult. Andes küll ainet paljudeks lugulauludeks. Kõige põhjalikumalt võttis need Ingvari lood kokku Snorre Sturleson oma Ynglinga-saagas. Küll alles 13. sajandil. Snorre tugines Norra kuninga Haraldi hoovkonnaluuletaja Tjodolfi lugulaulule. Need on pärit 9. sajandist. Arvata võib, et 300 aastat pärast Ingvari sõjaretke olid paljud asjad juba inimeste mälust kadunud või moondunud, saati siis 600 aasta möödudes, ja nii ei tea me tolle legendaarse kuninga lahingu- ja matmispaigast täpsemalt midagi.

Rootsi ruunikivide tekstid ja muud pärimused lasevad oletada, et Ingvar sündinud Uppsalas arvata 616. aastal (see pole muidugi kaugeltki kindel). Olnud suur ja vägev sõjamees, kes pidanud lahinguid taanlastega, aga ka idas eestlaste (saarlaste) ja slaavi hõimudega. Taanlastega sõlminud ta rahu, et Eestisse, peamiselt Saaremaale tasuretkele minna. Kuid Saaremaale saabudes näinud tema sõdalased, et seal olnud vaene ja inimtühi kant. Vahest oli rahvas võssa põgenenud?

Taga ajama neid ei hakatud. Purjetati edasi ja rüüstatud at Steini (Kivi) nimelises paigas rannikul. Eestlased olla kogunud svealaste vastu suure väe, randunud oma laevadega ja tulnud vapralt rünnakule. Rootslased ei suutnud nende vastu saada. Lahingus (mõnel hinnangul umbes 683. aastal) langenud ka Ingvar ise. Tohutu lahinguväli olnud kõik koolnud svealaste ja nende verega kaetud.