ГОВОРИТЕ ПО-ЧЕЛОВЕЧЕСКИ!* Riik lõpetab vene keele valitsemise koolide teise võõrkeelena

Üle 80 protsendi eesti koolide õpilastest peab teise võõrkeelena endiselt õppima vene keelt. Sundolukorra muutmiseks valmistab haridus- ja teadusministeerium ette seadusemuudatust, mis teeb põhikoolidele kohustuslikuks kahe B-võõrkeele õpetamise.

Hugo Treffneri Gümnaasiumi abiturient Maara Parhomenko, kes hakkas vene keelt õppima kuuendas klassis, hindab enda taset pigem kehvakeseks. Tema sõnul ei saa teisedki klassikaaslased eriti hakkama vene keeles suhtlemisega, ehkki Treffner kuulub Eesti koolide tippu. Seejuures ei süüdista Parhomenko põrmugi vene keele õpetajaid, asi on muus. „Mulle näib, et me ei ole vene keele kasutamisel kuigi enesekindlad,“ räägib ta. Parhomenko hinnangul pole eesti noortel ka piisavalt motivatsiooni vene keele selgeks õppimiseks, sest sellel puudub praktiline väljund.

Vene keel on ainus B-võõrkeel 223 koolis. Nii ongi ülekaalus koolid, kus õpilastel või nende vanematel puudub igasugune valikuvõimalus. Lõunanaabrid lätlased on nii radikaalsed, et kavatsevad üldse vene keele teise võõrkeelena õpetamise lõpetada, ent meie ministeeriumil sellist plaani pole. Esimene võõrkeel on valdavalt inglise keel, mis sulab lastel tihti ise suhu. Ent teise võõrkeele puhul on olukord palju keerulisem. Enamikus põhikoolides on võimalik teise võõrkeelena õppida üksnes vene keelt, mis tähendab, et ka gümnaasiumisse minnes ei jää üle muud kui jätkata sama keelega. Gümnaasiumi lõpuks peab noorel inimesel olema ette näidata vähemalt B1-tase, mis tähendab keeleoskust suhtlustasemel.