Jaanus Riimets | Vajame ettevaatlikku optimismi

Tõepoolest, nii keerulist aega nagu praegune pole meie väike, aga tubli riik pärast taasiseseisvumist veel näinud. Ka sõjaeelses vabariigis oli samalaadne olukord ehk ainult 1924ndal ja 1939ndal aastal. Väiksed rahvad ei saa üksi võidukad olla. Suured võivad neid tahtmise korral lausa lömastada. Seepärast on äärmiselt oluline vaoshoitus, tasakaalukus, ühtsus ja muidugi õigete liitlaste valimine. 

On pühade eelne aeg. Jõulukirikus lauldakse varsti vanu häid jõululaule, päevad hakkavad pikenema ja südameis tekib lootus, et mõne kuu pärast vulisevad veeojad lumehangede  asemel. Pühadeajal toovad lastele rõõmu jõulupuud, säravad ehted ja küünlad. 

Tänavu on kõik natuke teisiti. On kriis nii majanduses kui rahvusvahelistes suhetes, mis ongi ju omavahel tihedalt seotud. Mõlemas valdkonnas vajame kainet meelt ehk siis ettevaatlikku optimismi. Oleks vastutustundetu koormata praegu riiki väga suurte kohustustega. Kui kriis möödas on ja kord see möödub, siis poleks meie majandusel suurt võlataaka. Eestlastel on traditsiooniliselt laenamisse veidi tauniv suhtumine, mis kaasajal on küll eriti noorema põlvkonna juures vähenenud. Kõik ei mõtle alati võimalikele raskustele laenude tasumisel ja loovad endale illusoorse  olukorra, et kõik on nagu olemas, kuid ei mõelda, et see kõik pole oma. See on võõra rahaga ostetud.