Taavi Libe | Igale Eesti külale kuluks ära Kihnu Virve moodi talisman

Meie talveunne hangumas kodumaa on pärast laupäeva igaveseks pisikese tüki jagu teistsugune, sest Virve Köster ehk Kihnu Virve on lahkunud. Otsisin Eesti Rahvusringhäälingu audioarhiivist üles killukese enda ainsast kohtumisest Virvega, mis toimus neli aastat tagasi ja sugugi mitte Kihnu saarel vaid Pärnu lähedal maakodukeses, sest jaanuari lõpus 90-aastaseks saanud proua sõitis järgmisel päeval esimest korda elus Minskisse, et anda koos lähedastega mõned kontserdid.

Mis muud, kui inimestega jutustada 

Kui praegu on krõbe ja lumine talv, siis toona olid käes kõige kuumemad suvepäevad ning ega Virve tervis just kõige etem polnud. Rääkisime muuhulgas sellestki, kuidas ta samal kevadel oli lausa haiglasse kukkunud. Intervjuud üle kuulates meenus mulle koha peal pähe turgatanud mõte, et Virve on ühe väikese kultuuriruumi maskott. Või kui mõnele tundub see termin pisut liiga labane siis pigem talisman. Sest ega ta sellel kuumal suvel suurt midagi muud teha ei tohtinudki, kui rõdul istuda, suitsukalast luid välja koukida ja inimestega jutustada.