SAJAD LAPSED EI OSKA ÜLDSE UJUDA! Koroona-aastate ja kitsikuse tagajärg: põhikooli saab lõpetada ka ujumistundides käimata!

„Ujumist oodatakse väga,“ räägib Järva vallavanem Toomas Tammik koolilaste basseinilembusest. Paraku ei jagu vallal piisavalt raha, et pakkude neile ujumistunde sedavõrd palju, kui riik sooviks. „See ei mängi mingil viisil välja: meil on kaheksa kooli, kust tuleb korraldada eraldi transport,“ tõdeb Tammik.

Alates 2018. aastast on riiklik eesmärk, et Eesti koolilapsed peaksid osalema keskmiselt 40 ujumistunnis. Varasem 24 õpitundi ja tulem – õpilane ujub vabalt valitud stiilis 25 meetrit – polnud piisav elutähtsa oskuse omandamiseks. Nüüd tuleb ujumise tõestamiseks hakkama saada kompleksharjutusega: hüppad sügavasse vette, ujud 100 meetrit rinnuli, tood sukeldudes põhjast eseme, vees asendeid vahetades puhkad kolm minutit ning ujud selili 100 meetrit.

Jutud kohalike omavalitsuste esindajatega, kes ujumist korraldavad, näitavad, et Eesti lapsed tahavad väga ujumas käia, kuid üleüldine hinnatõus vajutab oma valusat pitserit: laste ujumistunnid on kujunemas liiga kalliteks. Seda olukorras, kus riik juba on ulatanud (rahalise) abikäe.