AUSCHWITZI SURMAINGLIT MEENUTADES: „Doktor Mengele pidas end jumalaks.“

Vasakule või paremale? Lumivalges kindas pöial, mis kuulus Auschwitzi peaarstile Josef Mengelele, määras koonduslaagri raudteeperroonil loomavaguneis kohale veetute saatuse. Vasakule – see tähendas gaasikambrit. Paremale – ellujäämist, vähemalt esialgu. Sest Surmaingel vajas oma võigasteks teaduseksperimentideks inimmaterjali. „Doktor Mengele seisis seal nagu issand. Ta pidas end jumalaks,“ on üks Auschwitzist eluga pääsenud juudi soost kaksikutest meenutanud.

Nagu märgib David G. Marwell oma raamatus „Mengele: Unmasking the ‘Angel of Death“ („Mengele: surmaingli paljastamine“, 2020), ei saa Mengele koletisemainet tema lapsepõlvega seletada: tulevane Auschwitzi julmur sündis 16. märtsil 1911 jõukas ja auväärselt konservatiivses katoliiklikus perekonnas. Edukal õppuril oli koolipõlves palju huvisid: muusika, kunst, suusatamine… 1930. aastal läks noor Mengele Müncheni ülikooli filosoofiat õppima. Samas Baieri linnas paiknes natsipartei peakorter. Ta tutvus ülikoolis Tallinnast pärit natsiideoloogi Alfred Rosenbergi rassilise ideoloogia teooriatega, mis mõjutasid teda sügavalt. Kuid otsus õppida arstiteadust, inimgeneetikat ja füüsilist antropoloogiat sündis 1930. aastate teadussuundumuste vaimus.

Ametialastest ambitsioonidest, ent kahtlemata ka saksa etnonatsionalismi ideedest kantuna astus Mengele 1938. aastal natsiparteisse ja SS-i. Viimaks sai tema töökohaks Frankfurti päriliku bioloogia ja rassihügieeni instituut, natside ametliku ideoloogiaga tihedalt seotud teadusasutus. Õpingud katkestas sõda. Noor arst sai lahingutegevuse käigus Rostovis tõsiselt vigastada. SSi juht Heinrich Himmler määras ta 1943. aastal tänu instituudi juhi ja Mengele doktoritöö juhendaja Otmar von Verschaueri eestkostele Poolas asuva Auschwitz-Birkenau koonduslaagri arstiks.