Kadri Jäätma poja kaotusest: „Lapse surm on muidugi ränk. Enne oli mul kõige valusam venna kaotus ja siis kahe aasta pärast läks isa.“

„Kohati on tunne, et sa haihtud ära või et laguned kildudeks. Sa ei saa nagu olla, sest lihtsalt nii valus on. Aga siis lähed ja võtad oma savitüki ning hakkad lihtsalt tööle,“ kirjeldab keraamik Kadri Jäätma oma hinge kobrutavat olekut viimased neli kuud. Just nii palju aega on möödunud päevast, kui ta keskmisel pojal Otil tuli vähile alla vanduda. 

„Mäletan väga hästi seda päeva, kui Ott diagnoosi sai. Kui sa korraga tunned, et vajud põhjatusse musta auku. Said aru, kui raske on olukord, aga ikka loodad, et äkki juhtub ime,“ ütleb Kadri, kelle hääl justkui samuti vajuks musta auku.