SIIRI LAIDLA | Kuidas tekivad sõltuvused: vein hakkas maitsema, kui neli last saadud. Suitsetama innustasid ülikooliaegsed eeskujud

Lugesin Õhtulehes ilmunud Kaja Heinsalu kirjutist, milles oli juttu sõltuvustest. Et varem või hiljem võtavad sõltuvust tekitavad kiskjad patustaja elu üle ja lahti saada neist on keeruline, ehkki mitte võimatu. Töö vabanemise nimel on aga põrgulikult raske. Justkui peaks vanast sõbrast loobuma. Sõbrast, kes aitas alati, kui Suur Hall jälle kimbutas. Samas teavad kõik sõltlased, et nende tegevus on enesehävituslik ja „sõber“ on tegelikult libekeelne reetur. Vahel aitab, kui tappev sõltuvus asendada teise, n-ö hea sõltuvusega, olgu selleks trenn, tervislik toit või jumalasõna uurimine.

Samal teemal võetakse ikka aeg-ajalt sõna, kuna kõikvõimalikud sõltuvused käivad inimeseks olemisega kaasas. Üks tuttav ütles, et isegi armastatud inimesest võib kujuneda sõltuvus või kinnisidee, isegi kui tunded on jahtunud ja teed lahku läinud. Tahaks teda tagasi – sellisena, nagu ta oli armuloo alguses. See soov võib kujuneda destruktiivseks. Alates manipuleerimisest kuni jälitamiseni ja vahel suisa veretööni. Ajendiks on kogeda seda turvatunnet, mis oli algul. Ja hirm, et turvatunne kaob. Kõigi sõltuvuste taga on soov turvatunde (mõnusa oleku, kaifi, rõõmu, unustuse) järele ja hirm, et see kaob.

Mõistagi on seda teemat käsitletud palju laiemalt kui Õhtulehe artiklis või praegu minu nõdra sule abil. Õieti on sõltuvused inimkäitumise peateema. Jutt pole üksnes viinast ja suitsust – see oleks sõltuvusele kui probleemile liiga kitsas lähenemine. Jah, alkohol teeb palju kurja, on perevägivalla või autoavariide oluline käiviti. Suitsetamine on kuulutatud suisa paheks number üks, seda tõendavad sigaretikarpide hirmutavad fotod, tobitõmbamiskohtade piiramine ja üha tõusvad hinnad, mis peaksid mõistlikul inimesel suitsuostmise isu ära võtma. Suitsupaki eest saab terve broileri!