JUHTKIRI | Prokuröride rasked päevad

Prokuröridel on viimasel ajal tulnud nii mõndagi kibedat alla neelata. Tallinna Sadama protsessil otsustas üks neist end ise taandada – käib üle jõu. Teisel viimase aja suuremal ja kõmulisemal, Porto Franco protsessil mõisteti süüalused vaatamata hoolega koostatud süüdistusaktile esimeses kohtuastmes õigeks. Silmatorkavalt tihti juhtub, et süüdistus saadetakse kohtust tagasi lisauurimisele. Miks nii?

Kohtu- ja uurimissüsteemi sisse ei näe naljalt ei tavainimene ega meediagi. Loodus aga tühja kohta ei salli ning lüngad teadmistes täidetakse reeglina oletuste ja arvamustega. Ega meilgi midagi paremat üle jää – pakume välja mõned oletused, miks see nii võib olla.

Oma rolli võib mängida vähene kompetents mõnedes valdkondades. Kriminaalõigus kriminaalõiguseks, aga majandusasjad on muutunud nii keerulisteks, et kipuvad juba paljudel advokaatidelgi üle pea käima. Ja pealegi – kust neid juuratippe sellesse ametisse võttagi? On ju ammu teada, et tipud kipuvad pigem advokaatideks, kelle teenimisvõimalused on tunduvalt avaramad.