Pidudel narko- ja alkoholijoobes inimesi abistav ööhaldjas Marit: levib ohtlik väärarusaam, et MDMA-st pole võimalik üledoosi saada

„Inimesed tarvitavad narkootikume absoluutselt igal peol. Vahet pole, mis klubiga on tegemist, millises linnas see asub või mis festivaliga on tegu. Alati leidub kuskil keegi, kes midagi tarvitab,“ räägib festivalidel ja klubides vabatahtlikuna narko- ja alkoholijoobes inimesi abistav ööhaldjas Marit Oja (25).

Tõsiasi, et ööelu ühes osana on lisaks alkoholile koha sisse võtnud ka illegaalsed ained, on miski, millest küll teatakse, ent palju ei räägita. „See teema on nii stigmatiseeritud,“ nendib Oja. Karmi probleemi eest pead liiva alla peita pole aga mõtet, sest kaalul ei pruugi olla ei vähem ega rohkem kui inimese elu. Peodroogide tarvitamine ei näita meie peokultuuris aga raugemise märke. Nõnda ongi baaritöötajate ja turvameeste kõrval koha sisse võtnud teinegi oluline roll – ööhaldjad, kes seisavad klubides festivalidel selle eest, et aidata peolisi, kes meelemürkide tarvitamise tõttu nõu, abi ja turgutust vajavad.

Ööhaldjate tegevus sai alguse mullu Riigikantselei avaliku sektori innovatsiooniprogrammist, kus Tervise Arengu Instituut (TAI), Politsei- ja piirivalveamet (PPA) ja klubi Hall lõid uue rolli ööelus ehk nii-öelda peoabilised. Marit selgitab: „Keegi, kes käib peoalal ringi ja hoiab inimestel silma peal ja tuletab veejoomist meelde. Vajadus nende järgi tuleneski sellest, et turvamehed tegelevad pigem uksel nägude kontrolliga või olukordadega, kus juba lähebki kakluseks. Baaritöötajatel võib olla terve õhtu järjekord leti taga ja nende fookus on näiteks, et saaksid klientidele õige vahetusraha tagasi antud. Sellist aega, kus ala peal ringi käia ja vaadata, kas inimestel on okei olla, ei pruugigi tekkida.“