ÖÖSEL JUHITUD RIIK | Ööistungid arsti pilgu läbi: mida pikemaks venivad magamata tunnid, seda enam käitub inimese aju kui joobnul

Paar nädalat tagasi jõudis avalikkuseni pilt riigikogus ööistungi ajal tukkunud saadikust. Päev hiljem nentis istungi juhataja, et tukutud on riigikogus ju ennegi ja tema ei oska kindlalt väita, kas kõnealune rahvaesindaja lisaks ka alkoholi on tarbinud. Ja tõesti, laupäeval said kõik soovijad meediast lugeda veel mõne saadiku ööistungitega toimetulekust. Nii turgutatakse end öötöö talumise tarvis Coca-Cola või hea muusikaga. Ausalt tunnistati aga ka kabinetis diivanil tukastamist või kiiruinakuid muul moel.

Une tähtsusest on viimastel aastatel räägitud rohkelt. Uni on üks viiest vaimse tervise vitamiinist ja selle määravat mõju inimese toimetulekule toonitatakse pea igas arvamuses. Inimese vaimne võimekus sõltub olulisel määral öösel magatud une pikkusest ja kvaliteedist. Ja ehkki rahvasaadikuks valituks osutumine võib ühele osale luua arvamuse endast kui superkangelasest, siis tegelik tõde on, et kõigi Toompeale pääsenud 101 saadiku aju töövõime on jätkuvalt sõltuv muu hulgas ka magatud öötundidest.

Teisalt on iga inimese enda vastutus oma tervise eest head hoolt kanda. Iseäranis suureks eeskujuks peaksid olema need, kes ise teistele sarnaseid soovitusi või nõudmisi jagavad. Nii mõjub väheusutavalt suitsetamise kahjulikkusest kõnelev ahelsuitsetaja, nagu ka tugevas ülekaalus liider pole just parim valik kaalulangetamise olulisusest moraali lugema. Arusaadavalt ei mõju siiralt inimeste vaimsest ja füüsilisest tervisest hoolivana ka riigiorgan, kes oma töö korraldamisel ei pea ise vajalikuks järgida üht viiest inimese põhivajadustest. Usaldust loob tegu, mitte sõna.